Muinsuskaitseamet ja PPA hakkavad koostööd tegema arheoloogiapärandi kaitsel

Pärast pikka eeltööd allkirjastati täna Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi tallihoones muinsuskaitseameti ning politsei ja piirivalveameti uus koostööleping. Seni kehtinud leping oli seotud kahe asutuse koostööga allveepärandi kaitse korraldamisel, uus leping aga aitab lisaks sellele parandada ka maa peal asuva arheoloogiapärandi kaitset.

Lepingu sõlmimise eel pidasid mõlemad allakirjutajad, PPA direktor Elmar Vaher ja MKA direktor Siim Raie lühikese kõne, kus märkisid selle lepingu olulisust mõlema asutuse jaoks. S. Raie ütles: „Kultuuripärandi ülesanne pole ainult meie elu kaunistada. Arheoloogiapärandi olulisus seisneb hoopis selles, et ta kõneleb meiega aegadest, kui veel kirjasõna ei osatud. Kõrge kultuuriväärtusega leiud on tõendid meie tähenduslikust olemasolust ja me peame oskame neid tõlkida. Tõlkimiseks peavad leiud jõudma arheoloogideni või enamasti vastupidi – arheoloog leiuni. /…/ Paraku ei mõista kõik seda selliselt – on neid, kes rahvuslikku rikkust soovivad kasutada ennekõike isikliku rikastumise hüvanguks ning seetõttu ei jõua paljud väga väärtuslikud arheoloogilised leiud sinna, kuhu nad seaduse järgi kuuluvad – riigi kätte.“

Tänasest alates hakkavad MKA ja PPA tegema tihedat koostööd – korraldatakse vastastikku koolitusi, paraneb infovahetus, kuid mitte ainult – PPA ulatab meile abikäe ka maastikul: lisaks muinsuskaitse inspektoritele saavad kultuuriväärtusega asja otsimise lubasid kontrollima ja rikkumise tuvastamisel esmaseid menetlustoiminguid tegema hakata ka politseinikud.

This slideshow requires JavaScript.

 

Arheoloogilised uuringud Eestis 2015

Uue aasta alguses, uute sihtide seadmise aegu, on tark vaadata korraks tagasi, teha kokkuvõtteid, kuidas möödunud aasta ühes või teises asjas meelde jääb, kas oli kehv, kesine või kaunis hea aasta. Väike sissevaade arheoloogide tegemistesse tehti detsembri alguses, kui traditsioonilisel arheoloogiliste välitööde päeval tutvustati kolleegidele ja huvilistele umbes kümnendiku aasta jooksul toimunud uuringu tulemusi. Siinkohal võtame 2015. aasta kokku Muinsuskaitseameti – arheoloogiapärandi kaitse – poolt vaadatuna.

Esmalt natuke arvudest. Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet andsid 2015. aastal välja kokku rekordiliselt palju arheoloogilise uurimise lube – tervelt 202! Kindlasti näitab see majanduse üldseisu – ikka ehitavad! -, kuid samas see võib viidata asjaolule, et viimase kümnendi jooksul on paranenud Muinsuskaitseameti haldussuutlikkus: omanike teadlikkus nende omandis olevate mälestiste osas on tõusnud, mälestist muutvad projektid kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ning uut kavandades saavad muinsuskaitselised väärtused seeläbi kenasti hoitud.

AVE 2015_lubade arv

Ettekujutus, et arheoloogia on hooajaline töö, ei pea paika juba ammu: nagu eelmistelgi aastatel viidi ka tänavu uuringuid läbi aastaringselt, kusjuures vaid natuke üle pooltel juhtudel toimusid välitööd selleks sobilikumal, soojemal ja kuivemal ajal, maist septembrini.

AVE 2015_lubade aeg

Arheoloogia on üsna väike – kuid meie ajaloo ja kultuuri uurimise ja säilitamise mõttes kahtlemata oluline eriala. Uuringute tegijad on jaotunud 11 ettevõtja, kahe ülikooli ja viie muuseumi vahel, lisaks teeb väikesemahulisi päästeuuringuid vahel Muinsuskaitseamet ka ise. Uuringuluba väljastati 41 arheoloogile, kelle juhtimisel või juhendamisel töid tehti; lisaks olid kaasatud muidugi nii Tartu kui ka Tallinna Ülikooli arheoloogiatudengid.

AVE 2015_teostaja

2015. aastal, nagu kõigil eelnenud aastatel taasiseseisvunud Eestis, oli valdav enamus arheoloogilistest välitöödest (188, 91%) seotud päästeuuringutega – st uurimine toimus arheoloogiateaduse välisel põhjusel.

Mitmesuguste ehitiste ja rajatiste projekteerimise faasis tehti 33 eeluuringut. Neist on kahtlemata kõige märgilisema tähendusega raudteeprojektiga Rail Baltic seotud arheoloogiline maastikuseire ehk leire. Eestis esmakordselt nii suuremahulisena läbi viidud arheoloogilise uuringu tegid Tartu Ülikooli arheoloogid Valter Langi juhtimisel. Sel aastal toimunud välitöö oli aga juba suurprojektiga seotud arheoloogilise uuringu teine etapp – nimelt 2014. aastal tehti kõigile trassialternatiividele arheoloogia-andmete arhiiviuuring ning 2015. aastal kontrolliti eelistatud trassivariandil arhiiviuuringuga välja selgitatud kohti. Lisaks sellele käidi läbi kogu raudteekoridor, kaevati ühte kivikalmet Raplamaal ning Tallinnas Lasnamäel väikeselohuliste kultusekivide ümbrust, kus muuseas ühe kivi juurest leiti u 4-5000 aasta vanune nöörkeraamika kultuuri asulakoht.

Suurem enamus uuringuist tehti aga 153 ehitusplatsil. Neist 134 juhul toimusid uuringud kaevetööde arheoloogilise jälgimise meetodil – st uuring toimus ehitustöödega üheaegselt – enamasti mitmesugustel trassitöödel, torustike või kaablite paigaldamisel. Arheoloogilise jälgimise ülesanne on arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine, esmane kirjeldamine ja dokumenteerimine, samuti väikesemahuline kaevamine või lahenduse leidmine avastatud arheoloogiliste objektide (ehitiste jäänused, matmispaigad jms) säilitamiseks või edasise uurimise metoodika ja dokumenteerimisviisi välja töötamiseks. Üldjuhul saab jälgimistöödega arheoloogiateaduse jaoks piisava täpsusega dokumenteerida linnakindlustusteks rajatud müüre ning muldkindlustusi, uusaegseid (suuremõõtmelisi) ehituskonstruktsioone ja täiteid, samuti väiksemaid kaevetöid maapiirkondades segatud ja vähese teabemahukusega kultuurkihiga asulakohti. Ulatuslikumad sellised tööd toimusid Kuressaares ja Paides, kus vanalinnas paigaldati uut tänavavalgustust.

AVE 2015_jagunemine

Suuremaid arheoloogilisi väljakaevamisi toimus sel aastal paarikümne ringis. Päästekaevamiste puhul võib kindlalt välja tuua trendi, et uurimisobjektiti on tööd peamiselt seotud ajaloolise aja arheoloogiapärandiga – keskajal alguse saanud linnaliste asulate, linnakindlustuste, kirikute, linnuste, mõisate ja kloostritega. Samas toimub palju väliuuringuid siiski ka maapiirkondades, peamiselt asulakohtadel, aga ka kalmistutel või looduslikel pühapaikadel, ka kultuuriväärtusega asja otsijad satuvad enamasti muinasaegsetele muististele.

AVE 2015_objektid

Arheoloogid jõudsid oma tööde ja tegemistega pea kõikjale Eestis, kuid üle poole töödest tehti siiski linnades (107), maapiirkondadest enim oli töid Harjumaal.

AVE 2015_piirkonnad

Tallinnas toimusid lisaks Tivoli elamukvartali alal avastatud laevavrakkide kaevamisele (vt meie eelmisi blogipostitusi) suuremad tööd Nunne ja Viru tänaval, keskaegsete hoonete keldrites või krundil (Sauna 8, Nunne 4), sügisel algasid uuringud ka Admiraliteedi piirkonnas Tallinna ajaloolise sadama alal. Tallinna haldusterritooriumil uuriti sel aastal ka Nõmmel muinas- ja keskaegset sooteed ning lennujaama alal kultusekivide ümbrust.

This slideshow requires JavaScript.

 

Tartus viidi läbi uuringuid seoses Ülikooli ja selle lähitänavatel paigaldatud torutöödega, mille käigus avanes võimalus dokumenteerida muinas- ja keskaegseid kihte, savivõtukohti, keskaegsete tänavate kulgemist ja hoonete jäänuseid. Laiaulatuslikumad uuringud toimusid Ülikooli 2b, Lossi 30/32 ja Vallikraavi 5 krundil.

This slideshow requires JavaScript.

Rakveres uuriti seoses torustiku paigaldamisega arheoloogilisi kihte linnuse alal ning teatri juurde ehitatava kino-proovisaaliga seal keskajal paiknenud frantsisklaste kloostri piirkonda, tuvastati hoonestuse jäänuseid, avastati kalmistu, dokumenteerida õnnestus isegi muinasajast pärinevat kihistust.

This slideshow requires JavaScript.

Maapiirkondades tehtud päästekaevamistest suuremahulisemad olid Raplamaa seoses Rail Balticu uuringutega ära kaevatud Alu kalme kõrval Põlvamaal metsateele ette jäänud kääpa kaevamised, muinas- ja keskaegsete asulakohtade uuringud Harjumaal Peetri alevikus ja Läänemaal Koela külas. Lihula vallas Peanse külas oli arheoloog Mati Mandelil õnnelik juhus teostada päästeuuringuid oma koduõuel – seoses trepi uuendamisega tulid välja luustikud: umbes Põhjasõja ajal seal elanud ja katku surnud perekond, kes nüüd, pea 300 aastat hiljem maeti ümber Karuse kalmistule.

Rail Balticu leire tõttu toimus arheoloogilisi probleemuuringuid 2015. aastal üsna vähe: Mati Mandel Eesti Ajaloomuuseumist jätkas uurimistöid Raplamaal Maidla kalmeväljal ning Pärnumaal Kurese külas; Tartu Ülikooliga arheoloog Heiki Valk jätkas uuringuid Viljandi lossimägedes ning Pikne Kama Madsa Liinumäel, Maarja Olli ja Anu Kivirüüt lõpetasid eelmisel aastal alanud Aakre tarandkalme uurimist; Marika Mägi Tallinna Ülikoolist uuris edasi Saaremaa Viidumäe kultus- ja matmispaika ning Villu Kadakas tegi eeluuringuid Kolga mõisa alal, kus õnnestus tuvastada seal paiknenud Roma kloostrimõisa müürid.

Lisaks arheoloogidele käis 2015. aastal Eestis ringi 386 kultuuriväärtuste otsimise loaga hobiuurijat. Muinsuskaitseametile anti aasta jooksul üle 80 leiu või leiukogumi, nende hulgas mitmeid suure kultuuriväärtusega aarde- ja peitleide ning leide, mis viitasid kas muistsetele matmispaikadele või asulakohtadele. Leiukohtade üle vaatamisega ja vajadusel päästekaevamistega tegelesid lisaks Muinsuskaitseametile ka Tallinna ja Tartu Ülikooli ning Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogid.

Muinsuskaitseameti tunnustused 2015

Oktoobris Muinsuskaitseameti 22. sünnipäeval toimunud kultuuripärandi uurijate, hoidjate ja huviliste tunnustamisel märgiti ära kolme arheoloogiamälestise korrastajad: Gunnar Eensoo Sinialliku linnuse, Jüri Luik Kirumpää linnuse ning Olav ja Ülle Saar Lipa linnuse järjepideva hoolduse eest.

This slideshow requires JavaScript.

2015. aasta jooksul meie ajaloole olulist täiendust andnud leidudena tõsteti Pikksilma tänava nn Tivoli vrakkide kõrval esile Lääne-Virumaal Uhtna lähedalt Varudi-Vanakülast leitud Eesti suurima Rooma mündiaarde leidjaid ajaloo-otsinguklubist Kamerad ning Tartumaalt Alasoo Varajamäelt omanäolise kalme leidjaid hobiotsijaid Peeter Kiurut ja Veikko Vulfi. Kõigi nimetatud leidude avastamise ja uurimise lugu on hea näide, kuidas arheoloogide, ehitajate ja hobiotsijate koostöö täiendab teadmisi minevikupärandist.

2015. aasta oli töine, kuid rutiini pole arheoloogias võimalik sattuda: lisaks ootuspärastele leidudele ja objektide dokumenteerimisele pakkus aasta väga palju uut ja huvitavat, kohati kindlasti isegi pöördelist meie senises ajalooteadmises. Sisulistest tulemustest huvitatud ei pea enam kannatama: eriti väledad jõuavad Tallinnas Rüütli tn 10 külastada juba detsembri algusest saadik üleval olevat 2015. aasta kokkuvõttenäitust, mis jääb avatuks 15. jaanuarini. Näitus läheb seejärel ringlema üle Eesti. Mugavalt postkasti jõuab õige pea populaarteadusliku ajakirja Tutulus uus number, kus 2015. aasta uuringute esmased tulemused kenasti kõik sees. Põhjalikumad artiklid publitseeritakse 2016. aasta lõpuks, järjekordses arheoloogiliste välitööde kogumikus.

 

 

Ajalooliste laevavrakkide arheoloogilised väljakaevamised Kadriorus

Tivoli kortermajade ehitusplatsil Kadriorus  laius veel 100 aastat tagasi meri.  Alles mõni aeg hiljem kaeti ala mitme meetri paksuse täitepinnasega. Ehkki sel ajal oli siin tõenäoliselt üsnagi madalaveeline rand, asusid keskaegsed/ varauusaegsed laevavrakid täielikult liivasette all ja nende olemasolust saime teada alles tänaste ehitustööde käigus. Esimesena paljandusid krundi läänepoolses osas 22. mail laevavraki jäänused, millest teavitati koheselt Muinsuskaitseametit. Neli päeva hiljem leiti veel ühe vraki jäänused.

Arheoloogilised väljakaevamised on toimunud mõlemal laevavrakil. Esimesena kaevati idapoolset nn Viljo vrakki, mis kuulub tõenäoliselt 16. sajandil seilanud kaubalaevale. Põhjamaade laevaehitustraditsiooni tunnustega laevast on alles peamiselt üks parras koos vähesel määral säilinud põhjaosaga. Omal ajal on üleni klinkerplangutuses ehitatud laeva plangusaamade vahel selle veekindlamaks muutmiseks kasutatud loomakarvu. Laev on ehitatud okaspuust. Kahjuks on leiumaterjal äärmiselt kesine. Nii ei ole säilinud midagi, mis annaks meile aimu kaubast, mida omal ajal veeti. Vrakiga seostada saab esialgu arvatavasti üksnes ühte nahast jalatsit, tünni kaant ja toidunõud graapenit. Tõenäoliselt on laevalt juba üsna kohe peale hukkumist ära viidud kõik, mida vähegi andis viia. Vrakk on välja kaevatud ja tõstetud ehituala idapoolsele pervele, kus ootab koormakatte all edasist transporti.

Nn Viljo vrakk on ehitatud klinkerplangutuses, mida seostatakse ennekõike Põhjamaade laevaehitustraditsiooniga. Vaade vrakile enne toestamistöid. Foto: Muinsuskaitseamet.

Krundi läänepoolses ehk vanalinnapoolses osas toimuvad veel esimesena leitud laevaraki väljakaevamised ja toestamistööd. Sellel leiukohal paistsid algselt georadari uuringute põhjal kahe laevavraki jäänused, mis väljakaevamiste käigus osutusid ühe ja sama laevavraki erinevateks kompaktseteks detailideks. See, nn Peetri vrakk pärineb 14. sajandist ja säilinud on nii põhjaosa kui mõlemad pardad. Tegemist on keskaegse kogelaadse kaubalaevaga, mille leiumaterjal on tunduvalt rikkalikum. Nii on laeva sisemusest ja ka ümbert leitud mitmeid metallist, puust, kasetohust, nahast, tekstiilist, savist ja kivist tarbeesemeid.

Ligikaudu 18 meetrit pika ja 6 meetrit laia laeva ehitamiseks on kasutatud massiivseid tammeplanke. Klinkerplangutuses parraste plangusaamade vahele on topitud sammalt ja kaetud puitliistuga. Vrakil on täheldatud põlemisjälgi, mis annab alust oletada, et õnnetusega seoses võis laeval puhkeda ka tulekahju. Laeva ahtri- ja vööriosa on eraldatud vaheseinaga. Kinnitust sellele, kas tegemist on tõepoolest kogega või mõne muu keskaegse kaubaalusega, saame uurimiste käigus.

Vrakid paiknevad allpool merepinda ja seetõttu on väljakaevamiste ala ümber paigaldatud nõelfilterkuivendus. Vaade nn Peetri vrakile kaevamistööde alguses. Foto: Muinsuskaitseamet.

Kolmjalgnõu graapen on nii toiduvalmistamise kui serveerimisnõuna kasutaud pikka aega keksajast varauusajani. Foto: Maili Roio/ Muinsuskaitseamet.

Foto5

Väike puidust pütt leiti kaarte alt koos riidekanga ja köitega. Foto: Jaana Ratas.

Foto6

Kaarte vahele kiilunud heeringatünn kuulub iga keskaegse vraki juurde. Foto: Maili Roio/ Muinsuskaitseamet.

Hansa Liidu peamine transpordialus Läänemerel oli koge, mille tunnused on täheldatavad ka nn Peetri vraki juures. Foto: Maili Roio/ Muinsuskaitseamet.

Foto8

Vaade kööginurgale, kus leiti jälgi ka koldeasemest. Foto: Maili Roio/ Muinsuskaitseamet.

Foto9

Graapenite vahelt leiti kirves koos varrega. Foto: Maili Roio/ Muinsuskaitseamet.

Massiivne ja ornamenteeritud keskaegne kivist uhmer. Foto: Maili Roio/ Muinsuskaitseamet.

Väljakaevamiste jooksul on dokumenteeritud mitmekülgset infot ja kogutud materjale, mille edaspidised uuringud ja analüüsid annavad meile uusi teadmisi omaaegsest elu-olust, kaubandusest ja laevaehitusest.

Esialgsete plaanide kohaselt uputatakse mõlemad ajaloolised laevavrakid peale uuringuid Tallinna lahte Naissaare ja Littegrundi madala vahelisele sügavamale merealale ja kaetakse kinni geotekstiili ja liivakottidega. Loodetavasti on sellisel moel võimalik neid säilitada pikaajaliselt. Samuti huvi ja võimaluse korral tulevikus välja tõsta, konserveerida ja eksponeerida. Sest ilma kahtlusteta on tegemist leidudega, mis seda vääriksid ja mille pärast võetaks ette teekond Tallinna.

Uhtna aare – Eesti suurim Rooma müntide leiukogum

Aprilli teisel nädalal püüdsid otsingu- ja kodulooklubi Kamerad liikmed koos arheoloog Ain Mäesaluga (Tartu Ülikool) Rakvere lähedal välja selgitada 1268. aastal aset leidnud Rakvere lahingu toimumispaika, kuid nagu arheoloogias sageli juhtub – lähed otsima üht,  leiad teise. Nõnda ka seekord:  10. aprillil leidis klubi üks juhtidest, Dmitri Šutov Uhtnast 3.–4. sajandil maapõue pandud peitvara. Samal ja järgmisel päeval koos Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Muinsuskaitseameti arheoloogide Mauri Kiudsoo, Nele Kangerti ja Ulla Kadakaga kaevati välja 51 Rooma pronksist münti, kolm tervet sõrmust, üks suurem rõngas ning paar ehtekatket.

IMG_0580

Arheoloog Ain Mäesalu kaevandiveerel töid juhatamas

Kaevandi laiendamine Uhtnas

Kaevandi laiendamine, kõik pinnas kontrolliti üle detektoritega

Rooma mündid aarde tuumikalal

Kolm Rooma münti kaevandis aarde tuumikalal

Roomas münditi  kullast aureuseid, hõbedast antoninianuseid ja denaare, pronksist sestertse,  dupondiuseid ning asse. Uhtna aardes on peamiselt sestertsid. Leiud on üle antud Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti, kus toimub koostöös Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistidega konserveerimine, mille järel on numismaatikutel alles võimalik mündid täpsemalt ära määrata. Esialgsel hinnangul pärinevad mündid peamiselt 3. sajandist p.Kr.

Mündiaare oli peidetud jõelammile. Leidmise hetkel ei olnud mündid ja ehted enam oma peitmiskohas, vaid 20. sajandil toimunud maa kuivendamise ning ülesharimise käigus mõne  ruutmeetri suurusele alale laiali küntud. Sellest andsid tunnistust ka kaevandis  välja joonistunud künnijäljed. Peitmisajal oli leiupiirkond pigem liigniiske, mistõttu ei ole põhjust seda seostada kunagise elupaigaga.

Rooma mündid Uhtnast

Rooma mündid Uhtnast

Uhtna kaevand - põhi

Kaevandi põhjas joonistusid välja selged künnijäljed.

Mõned aastakümned tagasi oli Eesti alalt teada üldse kokku vaid poolsada Rooma müntide leidu, kuid nii mitmedki neist jõudsid meie alale hiljem, võib olla isegi alles 19. sajandil seoses kohalike mõisnike antikvaarsete huvidega. Nüüdseks, eriti tänu asjaarmastajate poolt riigile üle antud Rooma rauaaja (1.–5. saj pKr) leidudele, hakkab arheoloogide jaoks kujunema juba oluliselt parem pilt toonasest ajast, Eesti alal elanud inimeste suhtlusvõrgustikest, kaubandusest ja konfliktidest, eluolust üldiselt.

Klubi Kamerad ja arheoloogid Uhtna aarde leiukohal

Klubi Kamerad otsingurühm ja arheoloogid peale pikka tööpäeva