Arheoloogilised uuringud Eestis 2015

Uue aasta alguses, uute sihtide seadmise aegu, on tark vaadata korraks tagasi, teha kokkuvõtteid, kuidas möödunud aasta ühes või teises asjas meelde jääb, kas oli kehv, kesine või kaunis hea aasta. Väike sissevaade arheoloogide tegemistesse tehti detsembri alguses, kui traditsioonilisel arheoloogiliste välitööde päeval tutvustati kolleegidele ja huvilistele umbes kümnendiku aasta jooksul toimunud uuringu tulemusi. Siinkohal võtame 2015. aasta kokku Muinsuskaitseameti – arheoloogiapärandi kaitse – poolt vaadatuna.

Esmalt natuke arvudest. Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet andsid 2015. aastal välja kokku rekordiliselt palju arheoloogilise uurimise lube – tervelt 202! Kindlasti näitab see majanduse üldseisu – ikka ehitavad! -, kuid samas see võib viidata asjaolule, et viimase kümnendi jooksul on paranenud Muinsuskaitseameti haldussuutlikkus: omanike teadlikkus nende omandis olevate mälestiste osas on tõusnud, mälestist muutvad projektid kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ning uut kavandades saavad muinsuskaitselised väärtused seeläbi kenasti hoitud.

AVE 2015_lubade arv

Ettekujutus, et arheoloogia on hooajaline töö, ei pea paika juba ammu: nagu eelmistelgi aastatel viidi ka tänavu uuringuid läbi aastaringselt, kusjuures vaid natuke üle pooltel juhtudel toimusid välitööd selleks sobilikumal, soojemal ja kuivemal ajal, maist septembrini.

AVE 2015_lubade aeg

Arheoloogia on üsna väike – kuid meie ajaloo ja kultuuri uurimise ja säilitamise mõttes kahtlemata oluline eriala. Uuringute tegijad on jaotunud 11 ettevõtja, kahe ülikooli ja viie muuseumi vahel, lisaks teeb väikesemahulisi päästeuuringuid vahel Muinsuskaitseamet ka ise. Uuringuluba väljastati 41 arheoloogile, kelle juhtimisel või juhendamisel töid tehti; lisaks olid kaasatud muidugi nii Tartu kui ka Tallinna Ülikooli arheoloogiatudengid.

AVE 2015_teostaja

2015. aastal, nagu kõigil eelnenud aastatel taasiseseisvunud Eestis, oli valdav enamus arheoloogilistest välitöödest (188, 91%) seotud päästeuuringutega – st uurimine toimus arheoloogiateaduse välisel põhjusel.

Mitmesuguste ehitiste ja rajatiste projekteerimise faasis tehti 33 eeluuringut. Neist on kahtlemata kõige märgilisema tähendusega raudteeprojektiga Rail Baltic seotud arheoloogiline maastikuseire ehk leire. Eestis esmakordselt nii suuremahulisena läbi viidud arheoloogilise uuringu tegid Tartu Ülikooli arheoloogid Valter Langi juhtimisel. Sel aastal toimunud välitöö oli aga juba suurprojektiga seotud arheoloogilise uuringu teine etapp – nimelt 2014. aastal tehti kõigile trassialternatiividele arheoloogia-andmete arhiiviuuring ning 2015. aastal kontrolliti eelistatud trassivariandil arhiiviuuringuga välja selgitatud kohti. Lisaks sellele käidi läbi kogu raudteekoridor, kaevati ühte kivikalmet Raplamaal ning Tallinnas Lasnamäel väikeselohuliste kultusekivide ümbrust, kus muuseas ühe kivi juurest leiti u 4-5000 aasta vanune nöörkeraamika kultuuri asulakoht.

Suurem enamus uuringuist tehti aga 153 ehitusplatsil. Neist 134 juhul toimusid uuringud kaevetööde arheoloogilise jälgimise meetodil – st uuring toimus ehitustöödega üheaegselt – enamasti mitmesugustel trassitöödel, torustike või kaablite paigaldamisel. Arheoloogilise jälgimise ülesanne on arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine, esmane kirjeldamine ja dokumenteerimine, samuti väikesemahuline kaevamine või lahenduse leidmine avastatud arheoloogiliste objektide (ehitiste jäänused, matmispaigad jms) säilitamiseks või edasise uurimise metoodika ja dokumenteerimisviisi välja töötamiseks. Üldjuhul saab jälgimistöödega arheoloogiateaduse jaoks piisava täpsusega dokumenteerida linnakindlustusteks rajatud müüre ning muldkindlustusi, uusaegseid (suuremõõtmelisi) ehituskonstruktsioone ja täiteid, samuti väiksemaid kaevetöid maapiirkondades segatud ja vähese teabemahukusega kultuurkihiga asulakohti. Ulatuslikumad sellised tööd toimusid Kuressaares ja Paides, kus vanalinnas paigaldati uut tänavavalgustust.

AVE 2015_jagunemine

Suuremaid arheoloogilisi väljakaevamisi toimus sel aastal paarikümne ringis. Päästekaevamiste puhul võib kindlalt välja tuua trendi, et uurimisobjektiti on tööd peamiselt seotud ajaloolise aja arheoloogiapärandiga – keskajal alguse saanud linnaliste asulate, linnakindlustuste, kirikute, linnuste, mõisate ja kloostritega. Samas toimub palju väliuuringuid siiski ka maapiirkondades, peamiselt asulakohtadel, aga ka kalmistutel või looduslikel pühapaikadel, ka kultuuriväärtusega asja otsijad satuvad enamasti muinasaegsetele muististele.

AVE 2015_objektid

Arheoloogid jõudsid oma tööde ja tegemistega pea kõikjale Eestis, kuid üle poole töödest tehti siiski linnades (107), maapiirkondadest enim oli töid Harjumaal.

AVE 2015_piirkonnad

Tallinnas toimusid lisaks Tivoli elamukvartali alal avastatud laevavrakkide kaevamisele (vt meie eelmisi blogipostitusi) suuremad tööd Nunne ja Viru tänaval, keskaegsete hoonete keldrites või krundil (Sauna 8, Nunne 4), sügisel algasid uuringud ka Admiraliteedi piirkonnas Tallinna ajaloolise sadama alal. Tallinna haldusterritooriumil uuriti sel aastal ka Nõmmel muinas- ja keskaegset sooteed ning lennujaama alal kultusekivide ümbrust.

This slideshow requires JavaScript.

 

Tartus viidi läbi uuringuid seoses Ülikooli ja selle lähitänavatel paigaldatud torutöödega, mille käigus avanes võimalus dokumenteerida muinas- ja keskaegseid kihte, savivõtukohti, keskaegsete tänavate kulgemist ja hoonete jäänuseid. Laiaulatuslikumad uuringud toimusid Ülikooli 2b, Lossi 30/32 ja Vallikraavi 5 krundil.

This slideshow requires JavaScript.

Rakveres uuriti seoses torustiku paigaldamisega arheoloogilisi kihte linnuse alal ning teatri juurde ehitatava kino-proovisaaliga seal keskajal paiknenud frantsisklaste kloostri piirkonda, tuvastati hoonestuse jäänuseid, avastati kalmistu, dokumenteerida õnnestus isegi muinasajast pärinevat kihistust.

This slideshow requires JavaScript.

Maapiirkondades tehtud päästekaevamistest suuremahulisemad olid Raplamaa seoses Rail Balticu uuringutega ära kaevatud Alu kalme kõrval Põlvamaal metsateele ette jäänud kääpa kaevamised, muinas- ja keskaegsete asulakohtade uuringud Harjumaal Peetri alevikus ja Läänemaal Koela külas. Lihula vallas Peanse külas oli arheoloog Mati Mandelil õnnelik juhus teostada päästeuuringuid oma koduõuel – seoses trepi uuendamisega tulid välja luustikud: umbes Põhjasõja ajal seal elanud ja katku surnud perekond, kes nüüd, pea 300 aastat hiljem maeti ümber Karuse kalmistule.

Rail Balticu leire tõttu toimus arheoloogilisi probleemuuringuid 2015. aastal üsna vähe: Mati Mandel Eesti Ajaloomuuseumist jätkas uurimistöid Raplamaal Maidla kalmeväljal ning Pärnumaal Kurese külas; Tartu Ülikooliga arheoloog Heiki Valk jätkas uuringuid Viljandi lossimägedes ning Pikne Kama Madsa Liinumäel, Maarja Olli ja Anu Kivirüüt lõpetasid eelmisel aastal alanud Aakre tarandkalme uurimist; Marika Mägi Tallinna Ülikoolist uuris edasi Saaremaa Viidumäe kultus- ja matmispaika ning Villu Kadakas tegi eeluuringuid Kolga mõisa alal, kus õnnestus tuvastada seal paiknenud Roma kloostrimõisa müürid.

Lisaks arheoloogidele käis 2015. aastal Eestis ringi 386 kultuuriväärtuste otsimise loaga hobiuurijat. Muinsuskaitseametile anti aasta jooksul üle 80 leiu või leiukogumi, nende hulgas mitmeid suure kultuuriväärtusega aarde- ja peitleide ning leide, mis viitasid kas muistsetele matmispaikadele või asulakohtadele. Leiukohtade üle vaatamisega ja vajadusel päästekaevamistega tegelesid lisaks Muinsuskaitseametile ka Tallinna ja Tartu Ülikooli ning Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogid.

Muinsuskaitseameti tunnustused 2015

Oktoobris Muinsuskaitseameti 22. sünnipäeval toimunud kultuuripärandi uurijate, hoidjate ja huviliste tunnustamisel märgiti ära kolme arheoloogiamälestise korrastajad: Gunnar Eensoo Sinialliku linnuse, Jüri Luik Kirumpää linnuse ning Olav ja Ülle Saar Lipa linnuse järjepideva hoolduse eest.

This slideshow requires JavaScript.

2015. aasta jooksul meie ajaloole olulist täiendust andnud leidudena tõsteti Pikksilma tänava nn Tivoli vrakkide kõrval esile Lääne-Virumaal Uhtna lähedalt Varudi-Vanakülast leitud Eesti suurima Rooma mündiaarde leidjaid ajaloo-otsinguklubist Kamerad ning Tartumaalt Alasoo Varajamäelt omanäolise kalme leidjaid hobiotsijaid Peeter Kiurut ja Veikko Vulfi. Kõigi nimetatud leidude avastamise ja uurimise lugu on hea näide, kuidas arheoloogide, ehitajate ja hobiotsijate koostöö täiendab teadmisi minevikupärandist.

2015. aasta oli töine, kuid rutiini pole arheoloogias võimalik sattuda: lisaks ootuspärastele leidudele ja objektide dokumenteerimisele pakkus aasta väga palju uut ja huvitavat, kohati kindlasti isegi pöördelist meie senises ajalooteadmises. Sisulistest tulemustest huvitatud ei pea enam kannatama: eriti väledad jõuavad Tallinnas Rüütli tn 10 külastada juba detsembri algusest saadik üleval olevat 2015. aasta kokkuvõttenäitust, mis jääb avatuks 15. jaanuarini. Näitus läheb seejärel ringlema üle Eesti. Mugavalt postkasti jõuab õige pea populaarteadusliku ajakirja Tutulus uus number, kus 2015. aasta uuringute esmased tulemused kenasti kõik sees. Põhjalikumad artiklid publitseeritakse 2016. aasta lõpuks, järjekordses arheoloogiliste välitööde kogumikus.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s